We are behind you all the way!

[et_pb_section admin_label=”section”][et_pb_row admin_label=”row”][et_pb_column type=”4_4″][et_pb_text admin_label=”Text”]

Vahel saab imelisest teekonnast üks mägine, hall ja vihmane takistuste rada. No lihtsalt väga raske on end motiveerida järgmist sammu astuma, teades, et kui Sa vaid natuke tagasi kõnnid, saad võtta lihtsama tee ja rõõmsalt nagu laps päikese käes tantsida –

milline magus ahvatlus. Tagasikõndimine – pettumus? Läbikukkumine? Saamatus? Mitte alati!

Tähtis on see, mida sa tegelikult tahad. Kas tahad jõuda selle teekonna lõppu, vaatamata sellele, et mõned päevad on hallid ja vihmased? Teades, et iga samm viib sind tulemusele lähemale, iga raskem mäkketõus annab edasiliikumiseks uut jõudu – annab tunde, et sa saad hakkama. Ja tegelikult tuled paremini toime, kui ise arvasid ja lootsid.

Kuid siis järgmisel sammul libised sa märjal kivil ja oled ahastusest nutma hakkamas … Sa nutad … nutad südamest, sest nii tahaks alla anda ja minna tagasi oma vanade käitumismustrite juurde. Sinus pesitseb hirm, et sa ei saa hakkama, sa ei usu, et oled selleks võimeline. Palju lihtsam on endale müüa maha idee, et ma tegelikult ei taha ega vaja seda. Kuid ometigi oled selle teekonna endale valinud ja astunud suured sammud, et edasi liikuda.

Sa tõused püsti, keerad ümber ning kui tagasi vaatad, siis sinu taga on hulk inimesi, kes sinusse usuvad, sest nad teavad, et oled selleks võimeline. Nemad usuvad sinusse, isegi kui nad seda sulle ei ütle. Nad toetavad sind oma mõtete ja energiaga ning rõõmustavad sinu edusammude üle. Neid inimesi on üllatavalt palju, kes on sinu seljataga olemas. Palju on ka neid, keda sa pole ligi aasta kohanud. Need, kellele oled vaid korraks enda teekonnast ja unustusest rääkinud – nad kõik rõõmustavad selle üle, kuhu oled juba jõudnud. Nad naeratavad sulle sõbralikult ja lehvitavad.

Sellel hetkel mõistad, et sa pole üksi. Kui libastudki vahel, siis see on okei, ja kui aeg-ajalt liigudki väiksemate sammudega, kui plaanisid, siis ka see on okei. Sest sügavas sisimassa tead, mida sa tegelikult tahad ning oled valinud endale õige tee. Teekonna, mille eesmärgini jõudes ootavad sind ees järgmised sihid, kuid selleks hetkeks oled sa tugevam, teadlikum, targem ja kindlasti tahtejõulisem.

Usk iseendasse pole pikal teekonnal alati jätkusuutlik, kuid tea, et alati on meie seljataga inimesed, kes meisse usuvad ja meid toetavad. Loo endale pilt lähedastest, kes sulle alati naeratavad ja lehvitavad rõõmsalt, kui vaatad tagasi … ikka selleks, et minna edasi.

******

Kui kirjutan, siis inspireerib mind sageli muusika. Mitte sõnad, vaid just meloodia.

Jagan ka teiega seda imelist lugu, mis saatis mind selle korral.

[/et_pb_text][/et_pb_column][/et_pb_row][/et_pb_section]

Add A Comment