25, 24, 23, 22…

Nii ma loen päevi, mil saabub see lennuk, mis viib mind järgmisse riiki…Rootsi, mis on vahepeatuseks enne Eestisse jõudmist. Eesti, ma olen peagi tulemas…

London, London, London Sa iga päevaga saad aina omamaks. Seal, kus varem vajasin google abi, leian isegi eksides ise tee õigesse kohta…Metroo kaart on aina rohkem peas ja saan hakkama ilma, et mu kotis oleks suur hunnik kaarte taas kogunenud.

Sinu inimesed siin… Nad on rohkem enda ette, aga kui nad räägivad, siis kiirgab nendest positiivsust. Joostes läbi vihma metroosse ootab sind naeratav võõras, kes lohutab… Ühel päeval me näeme veel päikest. Just, London, Su ilmaga… Sa ju tead isegi, kuidas sellega lood on. Mulle meeldib päike, mulle meeldib vihm… Aga kohe üldse ei meeldi kui mitu päeva järjest hall on ja lisaks vihmale veel külm ka on. Vihmaga ma olen harjunud, mul on igas kotis üks vihmavari, sest siin pead sa selleks alati valmis olema. Kuid see külm, kui Sa mulle lund ei too, siis jäta palun see külm ka endale.

Kuid isegi selle külma ja pideva vihmaga suudavad inimesed jääda rõõmsaks ja naeratada. Su inimeste viisakus on vapustav… Ma tunnen end kui kodus, sest mulle meeldib viisakus, eriti teeninduses, ja austus võõraste inimeste suhtes. Naudin seda igal sammul ja iga rakuga…kui vaid saaks seda kotiga kaasa tuua ja seda igale poole vaikselt puistata Eestis.

Algul mulle tundus naljakas, miks igale poole Sa oled kirjutanud: “Vaata vasakule, vaata paremale. Hoia vasakule, hoia paremale”, aga see on kõik selleks, et kui kiire on, siis saad sa treppidest kiirelt üles ja alla ilma võitlemata. Sa oled olnud üsna teadlik…Eestisse jõudes hakkan harjumusest kindlasti kõigile otsa jooksma… ja ma loodan, et ma ei jää auto alla, sest kiirustades olen harjunud lugema Su viiteid maas…niikuinii on Eestis liiklus tagurpidi.

Ma mäletan enda esimest õhtut /ööd, kui Londonisse jõudsin. Kuna polnud siin varem käinud, siis tundus üsna hirmutav öösel jõuda uude riiki ja veel lennujaamast üksi seigelda kuhugi…nüüd ma muidugi muhelen enda ette ja naudin, kui olen uude kohta sattunud….tänapäeval on üsna raske eksida, kui sul on google, kes näitab ära isegi selle, kust ja mis bussiga tuleb minna ja inimesed muidugi on ka valmis igal sammu abistama.

Peatudes Su ööde juures…London, Sa oled öösiti veel ilusam kui päeval…päeval on tänavad inimesi paksult täis ja kiirustades liigud pidevalt…Kuid õhtud…see valgus…need jõulutuled….see kõik on võrratu…mulle meeldib Sinu seltsis jalutada…õhtuti. Nädalavahetustel püüad Sa kesklinnas küll maksimumi võtta…inimesed ei mahu kõnniteele ära ja haaravad osakese autoteestki enda alla…Nendel päevadel kindlasti ei tasu poodidesse minna…vaid neid kaugelt pildistada….

Ja Su kohvikud, Sa ju tead kuidas mulle kohvikud meeldivad, juba Eestis meeldisid…Eestis mulle meeldis avastada uusi kohti ja nendele sõbrannaga hinnanguid anda. Kuid Sina, London, oled pannud mind külastama vaid ühte ja sama ketti, kuna igas kohvikus Sa ei suuda kohvi kvaliteeti hoida ja interneti olemasolust rääkimata…

Aga selle eest oled Sa, London, pannud mind taas shoppamist armastama…ma arvan, et ma ei osta enam Eestis kunagi midagi…Kui juba varem ostsin paljud oma riided Rootsis käies, siis nüüd tahan veelgi vähem Eestis poodidesse minna. Mulle meeldivad Su kasutatud raamatu poed…ma saan väga häid raamatuid peaaegu niisama…Eestis ostsin korra kuus mõne raamatu, siin aga püüan end vägisi iganädalasest poekülastusest eemale hoida…õnneks kolisin kaugemale. Kui vaid keegi need asjad imeväel Eestisse toimetaks, siis ei peaks end keelama…

.photo (6) photo 1 photo 2 (1) photo 2photo 4 (1)

Mulle meeldivad ka Su suursündmused ja kuidas enamus inimesi siiski sellest osa võtavad.

P.S London, Sa meeldid mulle.

Add A Comment