Oh mind ja minu kärsitust….see on minu kolmas õppetund Londonis.

Ma ei saa alati ära joosta, kui näen, et kusagil mujal on põnevam ja saaksin enda jaoks midagi rohkemat teha.

Nii ma siin võitlen iseenda kärsitusega juba nädala. Avastasin, et minu algselt plaanitud Londoni aeg sai täis ja nii hakkasin end praadima…äkki siiski peaksin minema juba tagasi Eestisse, et saaksin oma uue energia ja mõtetega tegutseda…saaksin olla oma pere ja sõprade juures, keda ma tõesti juba väga igatsen. Lisaks tunnen puudust sellest, et saan efektiivselt tegutseda, siinne aeg ei lähe kõik efektiivselt kasutatud aja alla. Samas on mul siin aega muuta oma harjumusi ja käitumismustrit. Olen seda paljuski teinud juba, kuid head harjumused on lihtsad kaduma ja muidugi on veel suur samm minna. Kui nüüd Inglismaal sisseharjutatud tegutsemised endaga Eestisse kaasa võtta ja Eestis kasutada aeg efektiivsemalt, oleks vast elu stabiilsus ja rutiin, mida tulin siia õppima, saavutatud. Tasakaal on võtmesõna paljudel asjadel…tasakaal elus, toitumises, treeningus ja muidugi töö tegemisel. Vahel tuleb minna eemale, et seda lihtsat asja näha! Jah, ma teadsin seda ka enne, ma mõtlesin sellele juba varem, aga ma ei suutnud murda enda harjumustest lahti, et vahet pole, millal töötad ja millal puhkad. Enam-jaolt tähendas see seda, et puhkasin päevadel, kui lihtsalt ei jaksanud enam midagi teha ja efektiivsus oli nullilähedane. Selle asemel, et võtta end siis mingiks perioodiks täitsa vabaks, tundsin end hoopis halvasti, et ei suutnud teha ära asju, mis nüüd tegemata jäid. See oli lõputu ring, mida mööda käisin pikka aega. Mingi hetk sa saad sellest kõigest aru, kuid sellest välja murdmine ei ole lihtne…vahel sa ei suudagi seda teha, kui sul pole toetavat kaaslast kõrval, kes sulle seda kõike meelde tuletab. Mind ei keelanud keegi…kui avasin hommikul esimese asjana arvuti ja sulgesin arvuti alles voodis, kus siis veel enda arust asju tegin. Pidevalt unustasin iseenda eest hoolitsemise ja iseenda heaolu. Jah, mulle meeldis väga mida ma teen…teen juba aastaid asju armastusega…aga peab arusaama, et muu on ka elus tähtis…eriti need hetked, mis toovad sulle emotsioone, mida mäletad eluaeg…

Olin isegi endale suutnud välja mõelda varuplaani, miks peaks juba Londonist lahkuma, kuid samaaegselt ütles miski minu sees, et mul on veel mõned asjad siin Londonis tegemata ja mõned vastused minus pole veel minuni jõudnud. Tee iseendani on pikk ja alati mitte kõige lihtsam…

IMG_2616 IMG_2653

Annan endale aega ja püüan st murran oma naiseliku kärsituse ja tulen tagasi siis, kui aeg…