Miks asjad ei lähe alati nii, nagu ma sooviksin? Inglismaal eemal olles näen aina rohkem, mis tegin viimasel perioodil enda elus valesti… mulle ei meeldiks seda nii nimetada, et ma tegin midagi valesti, sest kui ma seda kõike poleks teinud, siis ma poleks kunagi teadlik sellest, mida ma hetkel tean. Seega näen enda õppetundi, mis järgmisel eluetapil teisiti saan teha.

Olen alati seda teadnud, et otsus, pühendumine ja uskumine sellesse, mis sa teed, viibki eduni.

Vaatan ka enda tutvusringkonnas olevaid inimesi, kes jooksevad ühe projekti ja teise projekti vahet, vahel ei tea ise ka kuhu nad liiguvad.Jah, nad teevad küll palju asju, aga nende edukus on väiksem. Kui nad on teinud otsuse valida ühe suuna ja pühendavad end ühele tegevusele ja kindlatele eesmärkide, on näha, et nende teadlikkus ja edukus kasvab.

Ma ise olin samasugune, jooksin ühest kohast teise ja muudkui aga tegin. Samas nagu ei teinudki ju mitte midagi ära, sest kogu energia läks sinna, et kustutada tulekahjusid ja püüdsin end igale poole jagada. Tulemus, võib öelda, oli nullilähedane. Mitte millelgi polnud lõppu.Koguaeg tuli uusi asju peale. Polnud aega vaadata, mis tehtud ega uut planeerida.

Siiani on mõned asjad, mis on tegemata, kuid Inglismaale jõudes tegin listi, millest enamuse olen saanud maha tõmmata. On jäänud vaid kaks asja veel, mida tassin kui kivikoormat endaga kaasas, kuna pidevalt mõtlen, et tahan neid ära teha.

Ma ise polnudki endale teadvustanud, kuid listide tegemine olevat minuga kaasas käinud juba põhikoolist. Emaga rääkides Skypes, ta küsis, kas sa ikka teed neid liste. Naersin ja võtsin arvuti kõrvalt leheküljepikkuse listi, mis tahaks/vajaks ära tegemist.

Nii mõnus on ju ära tehtud asjad maha tõmmata. Mis ma oma listide tegemisega olen õppinud? Et ei saa panna päeva tegevusi vaid tuleb paika panna nädal, kuna enamjaolt, nagu me kõik teame, võtab iga asi rohkem aega kui me plaanime. Nüüd mul on alati üks vihik, mis on mõtteid ja maha kriipsutatud liste täis. Nüüd olengi eluetapil, kus püüan kokku võtta eelnevat kogemust ja teadmisi, et liikuda edasi vaid ühel suunal. Olen oma valikutes teadlikum ja kindlam ja amburina sihin nooled nüüd täpsemalt, mitte ei lase neid igas suunas igaks juhuks.

Minu unistused siin olles on läinud selgemaks ja ajas kasvanud, kuid nende poole hakkan liikuma siis, kui olen veel kogemusi ja teadmisi juurde saanud.

Selleks aga teen tööd iga päev.

Enne kõike peitub võlu otsuse taga, et teha see ära…

Küll aga hiljuti vaadatud filmist “Words” jäi mulle kõlama kirjanikust vanahärra lause “We all make choices in life… the hard thing is to live with them”.

Aga iga otsus on parem, kui mitte mingi valik…kahe heinakuhja vahel jooksmine võtab energia, mille saaksid suunata ühe suurema ja uhkema söömisele.

Teen nüüd enda valiku…lähen enda lemmikpoest, raamatupoest, läbi ja teen iseendale ühe kingituse…kes küll mu raamatud pärast Eestisse kolib?

Kui teed midagi- tee kogu südamest!

1472063_10152829920148158_2338221234553497616_n  10671383_694626473949776_3688514227134239558_n photo (1)photo (2)