London on võrratu ja seda igal sammul. Suurepärane arhitekuur ja suurhooned, mille lähedal on mitmed  pargid, kus korraga võib näha seitset oravat mängimas. Mulle tõesti meeldib siin.

Kuigi ühes metroo vagunis on oma 50 inimest hommikul, on terve reisi aja enamjaolt täielik vaikus. Inimesed mängivad kas telefoniga või loevad. Loevad ka püstijalu. Üksteist väga ei märgata, seisad sa seal kellegi kõrval või mitte, neil ei ole vahet.

Tänava peal punastest tuledest lugu ei peeta, kuna kõigil on pidevalt kiire. Kohvikud on igal kellaajal põhimõtteliselt üsna täis inimesi. Õhk on siin nii must, et mõned tunnid linna peal olekut paneb juba su soovima dušši alla minna ja see on ka ilmselt põhjuseks, miks siin kuivšampoon eriti hinnas on. Hinnad on enamjaolt täiesti okeid — ei saa öelda, et metsikult kallis. Kõike saab soodustusega odavamalt kui Eestist. Kallis on transport ja elamine ja muidugi väljas käimine.

Õnneks mul õnnestus elada ka Inglismaa vaiksemas linnas, kus nägin tõelist Inglismaad. Nüüd, nädalavetusel seda külastades tundsin kohe, kuidas inimesed on seal avatumad. Läksin bussile ja mul oli vaid 20 naelased, olin unustanud võtta kaasa väiksemat raha. Bussijuhil ei olnud mulle tagasi anda ja püüdis leida lahendust ja peaaegu oleksin pidanud  võtma järgmise bussi, kui mu selja tagant naisterahvas maksis mu pileti kinni. Küsisin korduvalt, kas see on ikka okei, kuid tal oli sellest kahest naelast üsna ükskõik. Ta lihsalt aitas. Aitäh sellele toredale naisele veelkord. Londoni inimesed on kinnisemad — siin on nii segunenud rahvastik, et isegi keel, mida kuuled, ei ole siin puhas. Ma üldse imestan, kas keegi on andnud välja ka tõelise inglise sõnaraamatu, kuna nad räägivad igas linnaosas erinevalt ja erinevate slängidega. Sa võid arvata, et juba saad kõigest aru ja satud kokku inimestega Põhjast — see hea tunne kaob koheselt. Ma kuidagi haaran kiirelt arusaamise, nagu oli ka rootsi keelega alguses, et arusaamine tuli üsna kiirelt, kuid ise sõnu ritta pannes kostus nagu oleks google translator mu peas.

Aga see oli mu üks põhjustest, miks ma siin nüüd olen — õppida inglise keel selgeks. Teine põhjus oli ennast arendada marketingi alaselt, tunda ja õppida siinset ühiskonda ja leida endale algselt internshipi (praktika) koht ning hiljem ka sellel alal töötada. Lisaks püüan võimalikult palju Londoni ja Inglismaaga tutvuda ning muidugi lugeda raamatuid ja käia võimalikult palju erinevatel koolitustel.

Võin öelda, et hetkel on läinud kõik plaanipäraselt. Kõik dokumendid, mis vaja, on korras. Nädal peale kindlat otsust, et lähen Londonisse, oli mul olemas töö Londonis. Olin jõudnud nädalakese Londonis sisse elada, kui oli olemas praktikakoht, kus käin kolm korda nädalas + osaliselt teen kodus tööd. Kahe nädala jooksul on mul võimalus olnud veeta terve nädalavahetus ettevõtte arendamise koolitusel. Kaks päeva oli täis võrratuid ettekandeid ja uute inimestega tutvumist. Ma võin vaid öelda, et mu unistused on kasvanud. Suure tõenäosusega kasvavad nad ajas veelgi. Teekond, millel mina sammuma hakkan, tundub aina selgem ja kindlam. Mul on eesmärgid ja plaanid, millele ma varem isegi ei julgenud mõelda. Ma lihtsalt armastan enda elu – igal sammul, sest I’m star of my Story!

Novembris on mind ootamas veel kahepäevane koolitus ja lisaks on mul olemas pilet ühele kolmepäevasele workshopile, kus saan ise valida seitsme riigi vahel, millisele soovin minna. Elu on lihtsalt võrratu, kui sa ise kirjutad seda.

Ja muidugi olen esimesed tutvused teinud ka Londoni ööeluga. Kui Chesterfieldis elades ma välja ei jõudnud, siis Londonis olen juba käinud mitu korda väljas. Öine London on ilus. Siiani on inimesed, kellega suhelnud oleme, olnud väga toredad. Eestit väga ei teata, kui siis tänu Eurovisioonile või kellegi kolleegi või tuttava kaudu. Minu imestuseks ei teadnud ka pangas olev töötaja, kus asub Eesti. Keeli nad väga ei oska, imestatakse kui teatakse, et räägin kolme keelt. Tegelikult ju peaks peale nii pikki aastaid oskama ka saksa keelt, aga no see keel pole kohe üldse minu ajus kohta endale võtnud. Hoian ise veel ruumi prantsuse keelele. Selle aastal seinale pandud piltidest oli üks Pariisi Eiffeli torn, Londoni kõrval. Londonis nüüd ma elan ja peagi külastan Pariisi.

Mulle meeldib mu sõbra öeldud lause, kui rääkisin talle kuidas mul läheb: ”Siret, sa tegelikult oled kusagil siin Eestis ja lihtsalt unistad”. Ei, ma unistasin enne ja nüüd elan seda elu! Nothing is impossible you just need to make possible

Elage armastuses!

Armasta enda elu, iseend ja kõik muu tuleb su juurde ise!

IMG_2029 IMG_2050 IMG_2178 IMG_2414 IMG_2418 IMG_2443 IMG_2447