Selleks, et kuhugi jõuda pead teadma, kus suunas sa liigud ja kuhu sa teel oled…

1

Teadlikud/ ootamatud muudatused elus panevad taaskord sellistele asjadele mõtlema. Unistamine ja eesmärkide seadmineigapäeva kulgemises ei olegi niivõrd lihtne.

Olen siiralt seda usku, et asjad liiguvad ja liiguvad õiges suunas, kui sul on eesmärgid. Miks peaks olema teisiti? Kui sa soovid kuhugi jõuda, kasvõi Londonisse, siis sa hakkad selleks vajalikke samme tegema. Vahel teed küll kõrvalepõike teekonnal, kuna läbi Manchesteri tuleb näiteks odavam, kuid lõpp-punkt on teada ning liigud ja tegutsed selle nimel, siis sa ühel päeval oledki seal. Minu jaoks toimib see ükskõik, mis eesmärgi puhul, kas soovid reisida kuhugi, saada parimaks arstiks või lauljaks, kui sa tead, kuhu suundud, siis ühel päeval sa ka sinna jõuad.

Kuid, kui Sa ei tea, mida täpselt tahad, siis mis eesmärkidest ja sihtide panemisest saab rääkida?

Kergem on lihtsalt olla ja kulgeda ja teha teiste poolt suunatud asju. Aga selleks, et oleksid rahul ja õnnelik, pead teadma, mis on sinu sisemised soovid ning mis on sulle hea. Igapäeva rütmiga on lihtne kaasa minna, ilma, et märkad kuidas aeg jookseb. Muidugi on inimesi, kellele meeldib nende “rahulik” elu. Mina olen rändur oma elu teel…pean leidma pidevaid uusi seiklusi ja väljakutseid. Kuid mis põhiline, siis need erinevad väljakutsed on siiski seotud vaid ühe eesmärgi ja unistusega. Kuid erinevad situatsioonid elus ja tegevused aitavad jõuda põhieesmärgini. Vahel ekslen teel, vahel peatun mingis hetkes liiga kaua ja jään nn mugavustsooni, kuid mingi hetk annab mõstus/keha teada, et see pole ju see, mida soovin.

Võin öelda ausalt need päevad ei ole meeldivad, kui avastan, et seisan paigal ja pole sellega rahul, mis elu hetkel elan. Minu kärsitus kõike kiirelt muuta ja samaaegselt kaalutlev mina, kes tahab alati, et kõik suhted, olukorrad võimalikult hästi lõppeks, ei ole hea kooslus. Järgnevad päevad on täis praadimist, kas ikka tahan seda, ja mida ma elult soovin. Kuna igapäevategevused ja eelnevad mured on vaikselt mu eesmärgi ja unistuse hägustanud, mistõttu on kadunud ka jalgealus edasi liikumiseks. Hetkel pole alles motivatsiooni edasi liikumiseks, alles on vaid kärsitus ja rahulolematus.

Selleks, et asjad muutuksid ei saa muud teha, kui ise asju muutma hakata. Võtan suures tusatsemises kätte paberi ja pastaka. Panen kirja 5 endale tähtsat küsimust, millele vastates tuletan ma endale meelde enda sisemised soovid ja unistused. Järgnevad sammud elu muutmiseks pole enam nii rasked, sest sisemine soov edasi liikuda on suur ning teelõik, mis õiges suunas viib on üles leitud. Nüüd on vaja vaid samm-sammult hakata liikuma tähesära juurde…

Ma ei anna alla…

Add A Comment