Belive…

Uskumatu, kui palju aitab kaasa su enda uskumus ja positiivne hoiak.

Viimati kirjutasin teile väikse lõigu, mis ees ootav nädal mulle toob. Märkamatult (loe põnevalt) on see aeg möödunud. Hetkel istun mõnusas Stockholmi kohvikus ning naudin hommikukohvi.

Eelmisel teisipäeval käisin Kehtnas noortele rääkimas teemal “Maalt Maailma” ja vaatasime filmi “Saladused”.

Enda sõnavõttu seal alustasin nii: “Tere, mina olen Siret. Olen 27. aastane ja elan enda unistuste maailma reeglite järgi.”
Peale neid sõnu oli saalis vaikus, mis peitis endas kuulajate mõtelist küsimust, kuidas see on võimalik?On küll võimalik! Ma lihtsalt teen seda, mida armastan ja kogu südamest. Minu päev algab varakult, ma tõusen kell 6 ja naudin hommikut… pikalt.

Miks ma nii vara tõusen? Ma ei pea minema kuhugi kontorisse, sest mul on kodukontor ja enamjaolt ei ole ka nii vara ka kohtumisi. Aga ma lihtsalt ei raatsi kauem magada, ma ei vaja und nii palju, ma pigem naudin pikka ärkamist ja päeva läbi mõtlemist hommikul.

PhotoGrid_1382712693208

Üks suur suur planeerimine see päev tegelikult ongi, sest on vaja läbi mõelda, kuidas mahutada kõik need tegevused ja põnevad projektid, kool ja muidugi sotsiaalne elu… sõbrannad, kinos käimised, kohvitamised nende nappide tundide sisse…tundub kuidagi ebareaalne endalt seda kõike nõuda.

Varem ma töötasin nii kaua, kui olin ärkvel ja sedasi päevast päeva, nädalast nädalasse. Kuid üks hetk märkasin, et hmm minu elus polegi midagi muud peale töö… mulle küll väga meeldis nii, aga siiski me ei ela selleks, et tööd teha.

Kui olin selle avastanud, siis tegin muudatused ja kohe, sest tulevikku planeeritud muudatused, ei jõua enam jaolt kunagi kohale – homsest hakkan õppima korralikult, järgmisest kuust võtan aega endale, sügisel sõidan puhkusele – muudatused mida sa ei tee kohe, ei alga kunagi.

Ja kuna pidevalt on palju tööd, siis sujuvalt endale planeeritud aeg täitub tööga, kuna nii põnev on ju. Iseennast tuleb väärtustada ja elu nautida igal hetkel. Nüüd pole nädalat, kus ma ei kohtu sõbrannadega. Ma käin kinos, teatris ja iga nädal püüan aega leida ka venna lastele.

Taas kord pean tagasi tulema selle juurde, et iga muutus algab otsusest. Sa ise julged võtta vastu otsuse muuta enda elu ja igapäevast rütmi. Jah, sa võid öelda, et homsest ma hakkan tubliks. See ei toimi nii, sul peab olema otsus ja sa pead sellesse ise uskuma ja kohaselt ka tegutsema.

Aga siiski, kuidas mahutada päeva ära kõik see, mille eelnevalt ette lugesin. Küll ma olen katsetanud, kalendrit ja märkmikku nii paberil kui elektroonsel kujul, et ometi kuidagi jõuaks kõik asjad ära mahutada ühte päeva.

Ohh, need listid olid iga päeva kohta kuidagi väga pikad ja kui tegutsema hakkata, tuleb ju tegevusi aina juurde. Muidugi seda listi tehes, ülehindan igati enda võimeid… ma ju jõuan kõike ja olen superwoman…. kes meist poleks :)) kuid järgmise päeva hommikul vaadates enda uut listi märkan, et eelmisest päevast on jäänud alles üks mõnus ports tegemata asju… hmm… milline motivatsioon…. Tegelikult see tekitab minus ängistust ja suutmatuse tunnet, et ma pole piisavalt hea ja piisavalt osav tegutsema ja üldsegi luuserdan väga palju. Jah, mul jookseb üsna tihti juhe kokku, kuna list on pikk ega tea, kust otsast seda harutama hakata. Nii ma siis olen katsetanud ja proovinud leida ilusat kuldset keskteed, kuidas kõike jõuda. Koolitööd tehes uurisin täpsemalt tulemusjuhtimist ja ettevõtte eesmärkide seadmist. Lugedes, et ühes ettevõttes ei tohiks olla rohkem, kui 3 eesmärki, sest muidu on üleküllus, ega saavutata ühtegi.

Rääkides, sõbrannaga, kes ehitab enda päevi samamoodi oma võimeid ja aega ülehinnades, otsustasime ettevõttesse mõeldud tulemusjuhtimist võtta enda igapäevasesse ellu. Kolm eesmärki, kolm ettevõtmist, kolm tegevust. Sinna alla käivad ka tavapärased asjad, pesupesemine, koristamine, sest neid asju peab ju ka tegema. Kuid fookuses ja mõttes on korraga vaid kolm asja. Me ei ole seda pikalt katsetanud, kuid tundub, et toimib paremini, kui pikad-pikad listid, mis järgmisse päeva edasi lükkavad. Jah, ma teen ikka tegevusplaani, kuid järgin kome põhimõtet. See annab juurde ka efektiivsust. Tean, et enne kohtumist peab saama tehtud 3 asja, siis saab just nendele tegeleda.

Jah, ma elan enda unistuste järgi, kuid siiski et nendeni jõuda tuleb palju vaeva näha ja see võtab rohkem aega, kui üldse mõelda julgeks. Kuid kuulates teiste edulugusid, siis räägivad kõik sarnastest etappidest, et kõik plaanitu võtab rohkem aega, kui plaanis kirjas. Peab unistama ja muidugi peab olema parasjagu õnne (loe olema õigel ajal õiges kohas). Kui sa ei tegutse ja ainult unistad, ei satu sa olukordadesse ega kohtu kontaktidega, kes sind elu edasi aitavad. Kriss Sooniku seminari kuulates jäid täpselt need samad asjad kõlama ja see, et elu käib ikka nagu Ameerika mäed üles ja alla, üles ja alla ning vahepeal viskab väikese vingerduse sisse, on tõsi, kuid mida keerulisem on tee, seda magusamad on võidud.

Siret Chanet

Add A Comment